Hea küll, jutte võib ju igasuguseid ajada. Ma võiksin siin rääkida pikalt ja laialt kõrgetest sportlikest ideaalidest, värvilistest riietest ja kõlisevatest medalitest. Aga kes kaitseb meie riiki? Kes peale meie endi? Kas näiteks need meie poliitikud, kel tähtsad ainult reitingud enne lähenevaid valimisi? Või need suured poliitikute hordid Europarlamendis, kes hea meelega võtaksid üldse meilt kõik relvad ära ise deklareerides, et justnimelt nii võideldakse terrorismi vastu? Aga terrorist võtab auto. Või kasvõi kööginoa.
Tõenäoliselt on tänaseks juba kõigile kaitseliitlastele selge, et lamades laskeasendist praktiliselt piiramatu ajaga 100 meetri peale laskmine ei ole see laskmise ala, mis kriisiolukorras päästab. Sa pead olema kiire ja piisavalt täpne. Ja seejuures oled tõenäoliselt täisvarustuses. Ning ei kuklas tiksuv kell, ega kaasa tassitav kandam ei vii sind rivist välja. Just need mehed võiksid olla need, kes kaitseksid vajadusel oma kodu ja lähedasi ning ka meie riiki ükskõik, millise vaenlase eest.
SRA on täpselt see, mida Kaitseliidule on vaja. Ja me ei peaks siinkohal vaidlema teemal, et SRA on tulnud mujalt, ta pole meie oma. Vahet pole, SRA kannab endas ideed, mis on igale kaitseliitlastele omane. Et mõõta oma lasketulemisi, vajame niikuinii mingit reeglistikku. Siiamaani on taktikalise laskmise võistlusi korraldades igal juhul viidatud mingitele reeglitele, näiteks IPSC-reeglitele. Aga miks viidata kuhugi, kui SRA on juba olemas. Siinsamas.
Harju Reservväelaste Laskespordiklubi koondab endas kaitseliitlasi erinevatest malevatest. Kõik me oleme seisukohal, et Eesti riigi kaitsmine saab alguse just meist endist. Arvame, et vabas riigis elavate vabade inimeste tunnuseks on relvade omamine, nende käsitsemisoskuse pidev harjutamine ja parandamine. Peame oma kohuseks ja olemegi alati valmis vastu hakkama igale meie riigi vaenlasele ja kui vaja, siis ka relv käes. SRA on nende eesmärkide täitmiseks sobilik vahend.
Arvo Vardja
Harju Reservväelaste Laskespordiklubi MTÜ juhataja
